Teemeistri mõtisklused enne neljandat tootmishooaega

0 comments

Olgem ausad - kuna oleme juba neljanda tootmishooaja lävel, ei ole me enam päris algajad. Seega tuleb endale seatud latti tõsta! Teisest küljest ei ole me veel ka kogenud veteranid, kogu areng on siiski järkjärguline protsess. Olen alati järginud põhimõtet - alati uhke, mitte kunagi rahul. Arvan, et see moto sobib hästi ka meie praegust olukorda iseloomustama.

Istandustes õpime endiselt, kuidas meie erinevad teetaimed käituvad, kuidas mõjutab protsesse kliima ja muld ning kuidas kõik need faktorid vähem või rohkem üksteist mõjutavad. Ma arvan,et tootmise poolel on meie üldine oskuste tase tänaseks saavutanud võib-olla 30–40% potentsiaalist. Tomas meil muidugi väidaks, et tema tase on juba palju kõrgemal ;) Aga noh... mul tema üle hea meel, kuid kahjuks see ei muuda reaalsust kuigi palju. Igal hooajal on õpikõver olnud üpris järsk ja mulle tundub, et see püsib samamoodi vähemalt järgmised 2-3 aastat.

Hannes Renegade Tea Estate
Tehas täis teelehti!

Kokkuvõttes saab siiski nentida, et vaatamata suhteliselt vähesele kogemusele, on meil tootevaliku paikapanemine olnud üsna edukas. Sel aastal on meil esmakordselt ka konkreetne tootmiskava ja enam-vähem kindel tootenimekiri, mille saame tehase seinale kinnitada ja siis sealt näpuga järge ajada. Vähemalt esimesed paar nädalat, kuniks elu oma korrektiivid teeb. Igatahes, on see siis kas puhta õnne tõttu või võib-olla tänu iganädalastele katsetustele, oleme suutnud välja mõelda mõned päris lahedad retseptid. Evening Lilac, Green Velvet, Lazy Morning, Georgian Breakfast - igaühel neist on järjest rohkem fänne üle maailma.

Kui aga rääkida pisut meie plaanidest ja eesmärkidest 4. hooajal, siis nii nagu kõigil varasematel aastatel, on meil silme ees üsna ambitsioonikas visioon ning tõenäoliselt tõdeme hooaja lõpus, et olime natuke liiga optimistlikud. Samas ei tohi kunagi kaotada positiivset mõtteviisi, nii et ma arvan, et kõik on siiski hästi. Ees ootab kindlasti mõningaid väiksemaid retseptide muudatusi ning mitmeid uusi katsetusi, kuid need kõik on osa meie iganädalasest tavaprogrammist nagunii. Aga oleme Tomasega kokku leppinud ka kolm fookusvaldkonda, kus tahame sellel suvel kvaliteedis suurema sammu edasi teha. 

Hannes ja Tomas Renegade Tea Estate tehases
Tomasega mõtisklemas

1. Meie roheliste teede komplekt tervikuna.

Green Velvet on meie roheliste teede staar - üha enam kliente armastab seda selle pehme ja magusa maitse tõttu ning ka Viridi Veritas on huvitav kevadine tee, mida teeme ainult väga väikses mahus. Ülejäänud rohelised teed nõuavad aga minu arvates mõningaid kohandusi. Sunset / Tulip Gardeniga on meil endiselt stabiilsuse probleeme, kuna partiide erinevused osutuvad mõnikord suuremaks kui see meile meeldiks. Mõned on suurepärased, kuid samas satub sekka selliseid, mis kas natuke “igavad” või veidi üleoksüdeerunud. Samuti tahaksin leida viisi, kuidas Kartuli Alphabet’is tuua esile intensiivsem aroom ning rohkem välja “sära ja eredust".

2. Suvine valge tee - milline see siis õigupoolest peaks olema ja kuidas selleni tootmisprotsessis jõuda.

Eelmisel aastal tegime Imereti Summer’iga esimese katse ja kuigi nimi jääb ilmselt samaks, tuleb tee ise sel hooajal peaaegu kindlasti erinev. Milline see täpselt välja nägema hakkab, selgub juba katsetamiste käigus.

Imereti Summer white tea
Valge tee eksperiment

3. See tabamatu "röstitud oolongi" maitse...

Neetud! Teise hooaja piiratud tagasiside põhjal olen üsna kindel, et Winter Remedy'il oleks vähemalt sama pühendunud fännklubi nagu Georgian Breakfast’il või Green Velvet’il. Kahjuks on seni olnud ainult kaks partiid, mis on korralikult välja tulnud. Ühe tegin mina, teise Tomas ja eelmisel aastal me seda oma tootevalikus pakkuda ei saanudki. Ilmselgelt ei ole me lõpuni aru saanud, mis tingimused peavad olema täpselt täidetud, et see eriline magus röst ja karamell esile tuleks. Igal juhul jätkame me sel aastal katsetega. Ühel või teisel viisil me selle lõpuks ka välja mõtleme!

4. Aa, ja viimane, aga mitte hapupiimane...

... jätkub ka Tomase ja tema “hullu teadlase” (Crazy Scinetist)  avastusretk. Eelmisel sügisel tegi ta ühe väikese partii, millel oli sõna otseses mõttes puhas maasika lõhn ja see maitses ka nagu kuivatatud maasikatest tehtud tee. Ja siis oli tal veel üks, kus maasikate asemel olid maitses ploomid. No ja siis oli veel üks vanade sokkide aroomiga ... aga see meile väga ei meeldinud.

Igatahes on kindel, et käed saavad meil tööd täis olema, päevad tulevad kuumad ja hooaeg lõpeb enne, kui arugi saame. Kõik muu, mis saama hakkab, selgub samuti üsna pea. Hakkame pihta!

Leave a comment

All blog comments are checked prior to publishing
The cookie settings on this website are set to 'allow all cookies' to give you the very best experience. Please click Accept Cookies to continue to use the site.
You have successfully subscribed!
This email has been registered